Ajalugu
Tohvri hooldekeskuse eelkäija, Suursadama Invaliididekodu, alustas endises Reigi kirikumõisa hoones viie töötaja ja 25 voodikohaga tegevust 1. novembril 1948. aastal. Asutuse direktoriks sai Edgar Pärnsalu ning esimesed hoolealused — üks mees ja viis naist — võeti vastu sama aasta 30. detsembril.
Algusaastad olid töötajate jaoks küllaltki rasked, kuna küttepuud tuli ise metsast tuua, peenestada ja kuuri paigutada ning vesi majja vedada puurkaevust või käruga külast. Lamajaid hoolealuseid pesti „haigete toas“ tavalises pesuvannis. Kuna hooldekodul puudusid transpordivahendid, toodi leiba ja teisi toiduaineid sageli jalgrattaga Kärdlast. Transpordimuret leevendas märkimisväärselt hobuse ostmine 1950. aastal.
1. juunil 1950. aastal võttis direktoriameti üle Paul Reha. 1953. aastal alustati kapitaalremondi käigus hoone juurdeehitustöid, mille lõppedes 1954. aastal oli hooldekodus 40 voodikohta ja kümme töötajat.
Et ruumid olid siiski ebamugavad ja ajakohatud ning ajapikku tõusis hooldekodusse soovijate järjekord, kasvas vajadus uue hooldekodu ehitamise järele. 1962. aasta lõpul hakati aasta varem sõjaväelastest vabanenud Tohvri sõjaväebaasi hooldekodu tarvis ümber ehitama. 1. aprillil 1966. aastal koliti Tohvrile uutesse ajakohastesse ruumidesse, mis võimaldasid juurde võtta veel 40 hoolealust. Et hooldekodul oli nüüd 80 voodikohta, suurendati personali – 33 ametikohani. 1966. aastal õnnestus hooldekodul saada veoauto ja 1971. aastal ka sõiduauto Moskvitš.
Juba 1970-ndatel aastatel Hiiumaal juurutatud vanurite patronaažiteenistuse tulemusel jäid väga paljud vanurid oma kodudesse, kuna said hakkama tänu neid külastanud ja abistanud patronaažitöötajatele. Seoses sellega vähenes hooldekodu abi vajanute arv. Alguses suunati Tohvrile voodikohtade täitmise eesmärgil vanureid mujalt: palju hoolealuseid tuli näiteks Vääna hooldekodust, samuti Rapla ja Jõgeva rajoonist.
Paul Reha pensioneerumise järel sai 1977. aasta juunis internaatkodu direktoriks Kalju Abel. Tema ajal renoveeriti hoolealuste elumajad, elektrifitseeriti köök, ehitati mahukas külmkamber ning alustati töötajate nelja korteriga elumaja põhjalikku korrastamist.
1980-ndatel aastatel ei peetud eespool kirjeldatud teguviisi enam õigeks ja eakate mujalt toomist piirati, et luua paremad elamistingimused olemasolevatele inimestele.
Kui hooldekodu algusaastatel ja hiljemgi oli igas toas vähemalt kolm isikut, siis 1990-ndateks aastateks oli tervemate hoolealuste majas põhiliselt 1-2 ja lamajate majas 2-3 inimest toas.
1988. aasta jaanuaris asus direktoriametisse Tiit Laja. Tema ajal asendati internaadimajade katused uue eterniidiga, lõpetati töötajate elumaja remont ning tehti korda nende mereäärne elumaja. Lisaks renoveeriti põhjalikult kontor-elumaja saun ja sanitaarremondi said mõlemad hoolealuste elumajad ja vanasse masinamajja rajati müügipunkt. Mõne aastaga rajati kaks uut töötajate elumaja ning täiendati masinaparki sõiduautode NIVA , GAZ-24 ja sanitaarauto RAF näol.
Meditsiiniline abi oli heas seisus: sisustatud oli füsioteraapiakabinet, hangitud hambaravitool, täiskohaga oli tööl meditsiiniõde ning poole kohaga velsker, sisehaiguste arst ja hambaarst.
Pärast Eesti taasiseseisvumist 20. augustil 1991. aastal sai hooldekodu olmeabi mitmest välisriigist: Saksamaalt saadeti toitu, Belgiast jahu ja Soomest riideid ning üks rootslasest talumees toetas asutust meditsiiniliste abivahenditega (ratastoolid, vanniistmed, kepid, tugiaparaadid jne).
1992. aasta veebruaris oli Tohvril 40 hoolealust ning majas töötasid jätkuvalt 1966. aastal alustanud õde-perenaine Vilma Sarapuu ja temast aasta hiljem alustanud sanitar Laine Zorkova.
Tiit Laja lahkus hooldekodu direktori kohalt 1994. aasta märtsis Hiiumaa maavanemaks ning tema asemele tuli tööle ELMO SÖÖDOR (dr 1994-2002). Meditsiinitööd juhtis Ene Tõldsepp. Sajandivahetusel tehti hooldekodu peahoones, kus asus köögiblokk, mahukas kapitaalremont. Hoolealused koliti selleks ajaks teise majja. Lisaks uste-akende ja põrandate vahetusele tehti hoonesse vesiklosetid, mida varasemalt polnud. Ulatuslik remont tehti veel söögisaalis ja köögis.
Pärast Söödori lahkumist juhtis aastatel 2002-2007 kogu hooldekodu tegevust ENE TÕLDSEPP. Sellesse aega jäi hooldekodu hoovil asuva pesukompleksi renoveerimine 2006. aastal, hoones asuvad tänaseni saun, pesumaja ja katlamaja.
Aasta hiljem ehitati peamaja teisele korrusele juurde administratiivruume ning kolm tuba ööbijatele, eesmärgiga võimaldada lähedastele pikemaid külastusi. Lisaks korrastati hooldekodu mahukas arhiiv.
Aastatel 2007-2010 juhtis hooldekodu MARINA EERO ning perioodil 2010-2012 TÕNIS PIHLAK. 2011. aastal ehitati renoveeritud peamajale KOIT kava rahastusega juurdeehitus. Jaanuaris 2012 loodi hooldekodu haldamiseks SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri. Sihtasutuse juhatus oli kaheliikmeline — LIA VARA ja ARNOLD STRÖM juhtisid hooldekodu tegevust aastatel 2012-2014.
Aastatel 2014-2019 juhtis Tohvri Hooldekeskust ELGE HÄRMA. 2015.aastal külastas hooldekodu sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske.
2016.aasta 01.aprillil tähistati Tohvri Hooldekeskuse 50aasta juubelit. Suure juubeli puhul oli külla kutsutud valdade esindajad, erinevad koostööpartnerid ning töötajad, kes eelnevatel aastael on hooldekodu ellu ja arengusse andnud oma panuse. Kingituseks saadi 20 uut voodit. Samal aastal paigaldati hooldekodu territooriumile elektrigeneraator, mille võimsus tagab kogu hooldekeskuses toimimise, juhul kui tekib elektrikatkestus. Vahetati katlamajas vana amortiseerunud katel uue vastu, asfalteeriti õueala ning rajati korralik parkla. Sügisel külastasid töötajad kogemuste vahetamiseks Pärnu piirkonna hooldekodusid. Oli väga toimekas ja tulemusrikas aasta.
2017.aastal asus uue hooldusjuhina tööle KAIRI KOPPEL.
2018.aastal filmiti Tohvri Hooldekeskuses Tsirkusetalu esinemistseoses saatega „Rööprählejad“. Eesti vabariigi 100. aastapäeva tähistasime piduliku kontserdiga. Septembrikuus külastas hooldekodu peaminister Jüri Ratas. Volikogu sotsiaalkomisjon pidas Tohvri Hooldekeskuses koosolekut, kus räägiti meie maja olevikust ja tulevikust. Töötajad kogusid kogemusi Viljandimaa sõidult.
2019.aasta suvel osaleti töötajate initsiatiivil Hiiumaa kohvikutepäeval oma Tohvri Hooldekeskuse kohvikuga. Kohvik oli väga menukas, tegevusi jagus nii oma elanikele, kui külastajatele.
2019-2022 aastani juhatas hooldekodu PIRJE LEHTMAA. Algas raske Covidi aeg. Elanike suhted lähedastega olid katkenud ning ära jäid kõik külastused ja esinemised.
2020.aastal alustati uue maja ehitamist 15 uuele kliendile. Covidist tingitud tarneraskuste tõttu seiskus ka uue maja esitus mitmeid kordi. Sel aastal osteti hooldekeskusele uus auto. Hiiumaa visiidi raames külastas maikuus Tohvri Hooldekodu president Kersti kaljulaid.
2021.aasta sai hooldekodu 55 aastaseks, seda tähtpäeva tähistasime piduliku lõunaga. Samal aastal lammutati vana ja amortiseerunud bussipaviljon ja ehitati uus ja kaasaegsem. Bussipaviljon on meie elanikele väga oluline ehitis, kuna kahel korral nädalas käib selles peatuses Selveri poebuss, siis seal ootamine on vaatamata ilmale alati mõnus.
2022 aasta aprillikuus avati pidulikult meie uus väike maja. Kogu ehitus oli kulgenud üle kivide ja kändude sel väga raskel Covidi ajal, kus kokkulepped ei toiminud ning kõik venis oodatust pikemaks. Maja ümbrus jäi veel paariks aastaks ehitustandriks.
Koos uue maja avamisega asus tööle med.õde LAINE KIVI. Sügisel lõppes Pirje tööleping ning lahkus ka hooldusjuht Kairi Koppel.
2022.aasta novembrikuust asus uue juhatajana tööle KARIN GROSS ning uueks hooldusjuhiks sai REET VALDRU. Esimese suure tööna kirjutasime Riigi Tugiteenuste Keskuse projekti „Tohvri Hooldekeskuse üldhooldusteenuse teenuskohtade kohaldamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“, mille raames soetati palju uut inventari. 20 uut funktsionaalvoodit koos madratsitega, 20 hooldusvoodi söögilauaga kappi, 20 tugitooli elutubadesse, 53 tooli, 6 ratastooli, üks geriaatriline ratastool, pesumajja suur pesumasin ning põrandapesumasin.
2023.aasta algusest asus vanemõena tööle ANDRUS PALU ning tööd jätkas medõde LAINE KIVI. 2023.aastal teostati neljas klienditoas sanitaarremont koos mööbli uuendusega. Uuendati ka köögitarvikuid ja soetati uus kartulikoorimismasin. 2023.aasta juulikuus korraldas Tohvri hooldekeskusepere ülevabariigilased hooldustöötajate suvepäevad, kus osales üle 200 inimese.
Suvel käisid Swedbanga töötajad Tohvri hooldekeskuses tegemas heateopäeva, mille raames värviti üle kuur ning puhastati ja korrastati suure maja elanike rõdusid. Vähehaaval taastusid ka elanike külastused ja esinemised.
2024.aasta kevadel viidi viimaks lõpule 2022. aasta aprillis avatud väikese maja territooriumi korrastus. Dementsusega inimeste osakonnas renoveeriti pesuruumid, värskendati personali puhkeruumid ning korrastati katuselekke tõttu kahjustatud koridori seinad.
2025.aasta suvel lahkus Laine Kivi väljateenitud pensionile ning uue med.õena alustas KADY RUUS.
Väga hästi on toiminud Elge Härma ajal sõlmitud koostöölepe Tallinna Ülikooliga, mis sai alguse 2014.aastal, kus visuaalkunstide tudengid viivad Tohvri Hooldekeskuses läbi praktikume eakatega. Terve suve osalevad meie elanikud läbi erinevate kunstiliikide ja liikumiste teraapilistes tegevutes. Neid toredaid tudengeid oodatakse ja hinnatakse väga, viivuks saavad neist meie maja liikmed.